Teisipäeval läksime kalaturule et näha missugused näevad välja kilu, räim ja heeringas. Olime enne seda juba mitmeid kordi laulnud laulu heeringast kes laeva põhja augu sõi. Sattusime just õigel ajal, parajasti pandi letti igasuguseid erinevaid kalu. Särjed olid veel nii värskelt püütud, et liigutasid. Nägime lesta ja siiga ja karpkala ja ahvenat ja...ühesõnaga väga palju erinevaid kalu. Ostsime kümme vürtsikilu, viis räime ja ühe heeringa. Lasteada jõudes hakkas huvitav räimede puhastamise töö. Värsked räimed peab ju kohe ära puhastama. Vürtsikilud ja heeringa jätsime järgmiseks päevaks. Uurisime räimi väljast ja seest. Lapsed avastasid, et kaladel on väga suured suud. Puhastatud räimed tükeldasime ära ja panime marinaadiga seisma. Marinaadi lisasime ka sibulat. Mõned päikesejänkud väga uljalt maitsesid tükeldatud sibulat. Üllatus oli nii suur, et mõnel võttis kohe silma märjaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar