Neljapäeva hommikupoolik kujunes päikesejänkudel paganama heaks. Maitsta sai ahjusooje rukkipätse, ciabattat, seemne-rukkileiba, šokolaadileiba, kirjut koera ja kaneelikeerde. Selliseid hommikupoolikuid võiks iga nädal olla.
Päästeameti töötajad on meile põhjalikult selgitanud kuidas tuleohutult käituda. Nüüd tahtsime aga õppida lõkke tegemist. Tänu Karli ema Kadilye leidsime kaitseliitlase Leili. Leili tegi ettepaneku sõita Neerutisse tuld tegema. Mõeldud - tehtud. Teisipäeva hommikul pakkisime vanemate poolt kaasa antud toidumoona kaasa ja asusime teele. Kohapeal õpetas Leili poeg Mario meile lõkke tegemist. Lõkke peal valmistasime teed ja küpsetasime viinereid. Kõigi lemmikuks sai Leili kutsikas Välk. Lasteaeda tagasi jõudes olid päikesejänkud väsinud, mudased aga rõõmsad. Nii mõnigi rõõmustas selle üle, et lõunauni jäi seekord olemata. Väljsõidul veendusime taaskord selles, et laste jaoks ei ole olemas halba ilma. 
Täna käisid tuleohutusest rääkimas Päästeteenistuse päästjad. Eriti põnev oli aparaat mille abil on võimalik suitsu sees näha. Päästjad sõitsid kohale tuletõrjemasinaga millel nimeks Barbara. Lapsed said Barbaraga lähemalt tutvuda.
Päikesejänkudele käis tuleohutusest rääkimas Päästeteenistuse töötaja Jaak. Saime jällegi tarkusi juurde. Aitäh!
